Põhja-Eesti paekaldalt langev Jägala juga on Eesti kõrgeim looduslik juga Jägala juga talvel Jägala juga on juga Jägala jõe alamjooksul Harju maakonna Jõelähtme valla territooriumil, umbes 5 km enne jõe suubumist Soome lahte, umbes 25 km Tallinnast ida pool ja 1 km Koogi küla keskmest põhja pool. Joa paremale kaldale on võimalik jõuda ka Jägala-Kaberneeme tee 3. kilomeetrilt vasakule, Neeme küla suunas keerates. Koha geograafilised koordinaadid on 59° 27′ 0″ N, 25° 10′ 43″ Ekoordinaadid: 59° 27′ 0″ N, 25° 10′ 43″ E.

Joa kõrgus on 7,8 või 8,1 meetrit ja laius üle 50 meetri. Tegemist on kõige kõrgema loodusliku joaga Eestis. Joa tagant on võimalik läbi kõndida, astudes libedatele kividele. Kõige huvitavamat vaatepilti pakub juga kevadise suurvee ajal ning talvel, kui juga on jäätunud. Jõe lõunakallas joa kõrval on varisemisohtlik.

Juga on klindiastangu, millelt ta langeb, tuhandete aastate jooksul kulutanud, nii et allapoole juga on Jägala jõele tekkinud kitsas kanjonorg, mille põhjas on kärestikuline jõesäng. Oru pikkus on 300 meetrit, sügavus 12–14 meetrit. Iga aastaga liigub juga lähtele lähemale. Jägala juga on looduskaitse all.

 

 

Jägala joa varasem rahvapärane nimi on Joarüngas.

Arvatavasti on sellel kohal olnud muistne kultusepaik. Jägala joa juurest pärinevad esimesed kirjalikud teated vesiveskist Eestis (13. sajandi algus; umbes 1240). Aastast 1688. pärinevatele kaartidele on märgitud joa juurde vesiveski.

 

 

Allikas: Vikipeedia. 

Virtuaaltuur ja fotod: www.v-city.eu